Neli õilsat tõde
Ajahn Sumedho
teos: Ajahn Sumedho. The Four Noble Truths. Hertfordshire, 1992.
konspekt
8: Theravaada peab 4 tõest kõnelevat suutrat “Dhammacakkappavattana sutta” Buddha õpetuse kvintessentsiks. Esimene jutlus pärast valgustust.
11: Theravaada järgi on arhat see, kes näeb selgelt 4 tõde nende 3 aspektis (ebaisiklik teadmine, arusaamine, praktika) ja 12 arusaamises (insight).
14: 1. tõde: On olemas ahistus (dukkha); ahistusest on võimalik (should be) aru saada; ahistusest on (has been) aru saadud.
15: 1. tõde ei ole sünge metafüüsiline avaldus, et kõik on ahistus. Metafüüsilises doktriinis tehakse avaldus absoluudi kohta; 1. tõde aga on reflektsioon, mitte absoluut. Kuid läänes võetakse seda budismi metafüüsilise tõe liigina.
16: 1. tõde ei ole absoluudiavaldus 4. tõe pärast, mis on mitteahistuse tee. Ei saa olla absoluutset ahistust ja siis teed sellest välja. Dukkha tähendab “võimetu rahulduseks”, “võimetu taluma”: alati muutuv, võimetu meid tõeliselt teostama või tegema õnnelikuks. Selline on sensuaalne maailm, vibratsioon natuuris. On ohtlik saada rahuldust sensoorses maailmas, sest see seob, me ei otsi sealt edasi.
17: Pigem “ahistuse kohalolu” kui “mul on ahistus”, sest me ei püüdle samastumist probleemiga, vaid teadmist, et see on.
29: 2. tõde on iha (craving), mis uuendab olemist, sellega kaasnevad kalduvus (relish) ja himu - iha sensuaalsete soovide, olemise ja mitteolemise järele. Tekib kõigest, mis näib armastusväärne ja heameelt valmistav. Tõe 3 aspekti: Ahistusel on alus, mis on kinnistumine soovi (tanha; desire); Ahistusel võib lasta ära minna; Ahistus on ära läinud. Ahistuse allikas on kinnistumine 3 liiki soovi: meelenaudingusse (
30:
32: Soov ei põhjusta ahistust; ahistus on soovist kinnihoidmine (grasping).
33: Asjade äralaskmine: mitte visata eemale või hävitada, vaid jätta nad, nagu nad on, panna nad maha ja jätta.
35: Nanadassana: taipav (insight) teadmine, sügav mõistmine; täie teadmisega lasta soovil ära minna. See ei ole analüüsi aine, vaid selle seisundi praktiseerimine. Kuna kinnihoidmise harjumus on tugev, tulevad soovid tagasi, aga vähemalt on idee.
38: 3. tõde: Leidub ahistuse lakkamine; Ahistuse lakkamine saab realiseeruda; Ahistuse lakkamine on realiseerunud.
39: Taip lasta soovil minna ja ahistuse lakkamine ei tule usu, vaid reflektsiooni kaudu. Ei saa tahtlikult panna end uskuma või realiseerida taipu; nende tõdede tegeliku mõtisklemise (contemplating) kaudu saabuvad taibud. Vaid siis, kui teadvus on avatud õppimisele, saab reflekteerida midagi, mida saame näha omaenda teadvuses. Inimesed realiseerivad mitteahistust harva, sest see nõuab eri liiki tahtmist, et uurida ja jätta taha labane? (the gross) ja ilmne. Nõuab tahtmist vaadata omaenda reaktsioonide peale, võimet näha kinnistumisi ja mõtisklust, kuidas kinnistumine näib. Nt kas oled soovi külge kinnistunult õnnelik või vaba? On see meeltülendav või morjendav?
42: See ei ole metafüüsiline õpetus “kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt”, see ei käi ülima reaalsuse, surmata reaalsuse kohta; aga kui mõistad, et kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt, võid realiseerida ülima reaalsuse, surematud tõed. Avaldus ei ole metafüüsiline, vaid selline, mis viib meid metafüüsilise realisatsioonini. Kõik meelenaudingud on surelikud, mida iganes näeme, kuuleme, puudutame, maitseme, mõtleme või tunneme, on surelik - seotud surmaga. Kui kinnistume moraalsetesse tunnetesse, kinnistume surma. Meil võib õnnestuda saada, mida tahame, aga see on mortaalne.
43: Meele surm on meeleheide; depressioon on meele surmakogemuse liik. Nirodha (nibbana): ahistuse lakkamise kogemus, soovide äralaskmise kaudu. Enne kui saad asjad ära lasta, pead võimaldama neile juurdepääsu täiesse teadlikusse. Meditatsioonis on sihiks alateadvuse (meeleheite, hirmu jne) tõus teadvusse.
44: Lakkamist on kerge mõista intellektuaalsel tasemel, aga seda realiseerida on raske, sest see nõuab jäämist millegi juurde, mida arvame mitte suutvat taluda.
45: Peame avama meele ahistusele, sest ahistuse vastuvõtmises see lakkab. Peame olema rahulik ja taluma üksiktingimuse ebameeldivust. See erineb hävitamisest (annihilation), soovist, mis tuleb meelde, et millestki vabaneda.
48: Tühjuses on asjad just sellised, nagu nad on. Olles teadlikud, ei tähenda see, et oleme ükskõiksed edu ja ebaedu suhtes ega muretse millegi tegemise pärast. Saame end rakendada. Teame, mida saame teha; mida peab tegema ja mida saame teha õigel viisil. Siis saab kõik dhammaks (asjad nii nagu nad on). Teeme asju sellepärast, et nii on sel ajal ja selles kohas õige teha. Ahistuse lakkamise tee on täiustumise tee.
49: Inimese täiustumisest ei räägita; inimene olemise suhtes ei näi üldse olla võimalik mõelda täiusest. Arhat on lihtsalt inimolend, kellel on täiuslik elu, kes on õppinud, et kõik on õppida baasseaduse kaudu, et “kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt”. Arhat ei pea teadma kõike kõigest, vaid seda seadust.
50: 4. tõde: On olemas 8-tee (atthangika magga), tee ahistusest välja; See tee saab ilmneda (developed); See tee on täielikult ilmnenud.
51: 8-tee 3 osa: 1. Tarkus (panna): õige arusaamine (samma ditthi); õige püüdlus/intentsioon (samma sankappa). 2. Moraalsus (sila): õige kõne (samma vaca); õige tegu (samma kammanta); õige eluviis (samma ajiva). 3. Keskendumine (samadhi): õige pingutus (samma vayama); õige tähelepanelikkus (samma sati); õige keskendumine (samma samadhi). Aga nad pole lineaarsed, vaid koos.
52: Arusaamine tärkab 1-3 tõdede taipude (9 taipu) kaudu. Siis on dhamma täiuslik arusaamine, st kõik, mis on tekkimise subjekt, on lakkamise subjekt. Enam ei usu, et sa oled su keha või su tunded ja mõtted. Rõhk sellel, et asjad on, mis nad on. 53: Vimutti: vabanemine sidemetest, mis moonutavad ja rikuvad ilu meie ümber. Arusaamine areneb reflektsiooni kaudu, mis kasutab Buddha õpetust. 56: Kui oleme arendanud arusaamist, kasutame pigem eristamisvõimet tarkusega (vijja) kui teadmatusega (avijja).
56: Õiget püüdlust on nimetatud ka õigeks mõtteks, aga ta on dünaamilisem kvaliteet, nagu hoiak. See pole soov: tanha tuleb teadmatusest, sankappa mitte. 57: Tuleb õigest arusaamisest, selgest nägemisest. See pole tahtmine millekski saamiseks ega soov saada kirgastunud isikuks. Kogu illusioon ja mõtlemisviis ei oma enam tähtsust. Vaim (spirit) tõuseb, ei vaju tagasi, see pole meeleheide. Kui oleme rahul, ei muretse me asjade pärast. 58: Meditatsioon on meele tingimustest vabastamise (deconditioning) viis, mis aitab ära lasta tugevajoonelisi (hard-line) vaateid ja fikseeritud ideid. Tavaliselt on reaalne kõrvale heidetud ja mittereaalne püüab kogu tähelepanu - see on avijja. Inimpüüdluse kontemplatsioon seostab meid millegagi, mis on kõrgem kui loomariik või maisus. Kui mõtiskleme universumist, milles elame, näib see ääretu, salapärane, arusaamatu. Kui usaldame rohkem oma intuitiivset meelt, saame olla vastuvõtlikud asjade suhtes, mida oleme unustanud või millele me polnud varem avatud.
59: 3-komponendiline sila: vastutuse võtmine oma kõne eest, hoolitsus selle eest, mida teeme kehaga. Muidu kahjustame end. 60: Kui teha midagi tühja meelega (nt aidata kedagi), on see oskuslik dhamma; mitte isiklik kamma.
61: Panna: pea. Sila: keha. Samadhi: süda. 62: Oma keha saab kasutada kui kaarti, 8-tee sümbolit. Need kolm on integreeritud, toetavad üksteist kui kolmjalg (tripod), töötavad koos realisatsiooni nimel. Täiuslik harmoonia intellekti, instinktide ja emotsioonide (samadhi: tasakaalus meel, emotsionaalne meelerahu), vahel. Meele reflektiivsus või emotsionaalne tasakaal areneb keskendumise ja tähelepaneliku (mindfulness) meditatsiooni praktiseerimise tulemusel. 63: Keskendudes saad tüüneks (tranquil). See on saamine. Samatha meditatsioon on saamise protsess (arendab kontsentreeritud meeleseisundeid puhastatud (refined) objektidele, teadvuslikkus puhastub). Aga see ei ole rahuldav tüünus. Miski puudub, sest see sõltub tehnikast, kinnistamisest (puhastumine kinnistub). Saamine on ajutine, sest saamine on muutuv asi. Mida iganes sa saad, sa ei saa. Mine kui tahes kõrgele keskendumises, on see alati ebarahuldav. Samatha meditatsiooni kõrgetel meelekogemustel on alati lõpp. Vipassana meditatsioon: kõige äralaskmine, heitlikkuse (uncertainty) tunnustamine, vaikus, tingimuste lakkamine; selle tulemusena tunned pigem rahu (peaceful) kui tüünust. Toob sulle tõelise rahu, mittekinnihoidmise, nibbana.
64: Kes armastab ratsionaalset mõtet, kinnistudes ideedele ja pertseptsioonidele, põlgab emotsioone. 65: Sest emotsioonid ei vasta loogikale. Emotsioon on väga sensitiivne asi ja töötab viisil, mida me mõnikord ei mõista. Emotsionaalsed asjad hirmutavad, kui me ei püüa mõista, mis on tunda elusust. Meditatsioon annab võimaluse küpseda emotsionaalses plaanis. Täiuslik emotsionaalne küpsus (reflektsioon): samma vayama, samma sati, samma samadhi. 66: Kohal, kui ei ole fluktuatsioone. Koos õige pingutusega on pigem rahulik situatsiooni tunnustamine kui paanika, mis tuleb mõttest, peame panema igaühe õigeks (straight), tegema kõik õigesti, lahendama kõigi probleemid.
67: Reflektsiooni abil saab näha maailma, nagu see on; sensitiivse paigana. Alati see ei rahusta sind ega pane tundma õnnelikuna, turvalisena, positiivsena. Elus on palju kahjustavat. Kontempleerudes ei pea püüdma mitte tunda, olla mittesensitiivne. Pigem püüame mitte anda valesid tõlgendusi, mitte võtta neid isiklikul tasemel. 68: Siis on hirmutus. Kogu asi on koos kui arengutee. Täiuslik tee, sest kõik (keha, emotsioon, intelligents) toetab. Kui pole moraalset kohustust (commitment), võtavad instinktid kontrolli jne.
69: Vipassana meditatsioon teeb meele täiesti vastuvõtlikuks, avatuks ja reflektiivseks. Kui keskenduda ühte punkti, pole meel reflektiivne, vaid haaratud selle objekti kvaliteedist. Reflektiivsuse korral puudub filtreerimine, valik. Märkad, et kõik, mis tekib, lakkab.