Varase budismi dünaamiline psühholoogia
Rune E. Johansson
teos: Rune E. Johansson, The Dynamic Psychology of Early Buddhism,
konspekt
Buddha arvates olid äärmused (kõik eksisteerib - midagi ei eksisteeri) valed, õige on kesktee. Meie meeled, mõtted, ihad ehitavad maailma ja võivad selle ka hävitada. Kuid see ei tähenda, et meie ja maailm oleksime illusioon: objektid on olemas, kuid meie tajud on nende olulised koostisosad. Kui me enam ei loo objekte /kui objekte enam ei teki/, maailm lakkab ja me pääseme kannatusest.
5 isiksuse faktorit (KHANDHA'd): RUPA, VEDANA, SANNA, SANKHARA, VINNANA
Nad kõik on kokku SANKHARA - loovprotsessid. VINNANA (teadvus) asub eraldi: teised on teadvuse kodu.
Normaaljuhul KHANDHA'd arenevad ja laienevad. Budistliku treeningu abil nad taandatakse.
Kuni ARHAT elab, on tal SANKHARA (isiksusefaktorid) - iha, viha ja meelepete on lakanud, kuid teised sankhara'd kaovad vaid ajutiselt, samadhi ajal. Siiski puudub akumuleerimine - meel on saanud puhtaks /puudub vinnana?/. Ta tegevused rahunevad surres, saabub rahu, liikumatu, ebaisiklik, ääretu teadvus. Buddha oli arhat.
KHANDHA: akumulaator. Karma on jõudude, mitte tegude kogunemine (akumulatsioon). Teod on jõudude (heade ja halbade kavatsuste) tagajärjed.
Akumuleeritud voorused (pälvimused) annavad tasu: eetilisi seadusi järgides saavutab inimene kergesti, mida tahab.
CITTA (meel): isiklik psüühiline faktor, mis tagab inimese ühtsuse ja pidevuse. Ta on isiksusefaktorite ja 12-ahela kandja, alus. “Loomulik”, treenimata CITTA on kõigi ebasoovitavate omaduste keskus. “Iha, mis on silme ees, on meele määrdumine”. Budistliku treeningu abil saab CITTA vabaks, suudab vältida vormide (RUPA) mõju, olla vahetu, stabiilne.
/citta on teadvustamise koht skaalal SO; kuni teadvustamine toimub SO skaalal, on meeleplekid; ebastabiilsus: ei valitse skaalat, teadvustamispunkti sellel/
12-ahela lülid: AVIJJA, SANKHARA, VINNANA, NAMARUPA, SALAYATANA, PHASSA, VEDANA, TANHA, UPADANA, BHAVA, JATI, MARANA
1...5 konstitutsioonilised (moodustavad) faktorid: formeerivad meie produktiivse osa
AVIJJA (1. lüli): kas puudub soov budistlikeks püüdlusteks, sest on tugevad konkureerivad huvid või on kahtlused, mis tõukavad need kõrvale
SANKHARA (4. khandha, 2. lüli): loomine - ehitab üles sisemaailma. Kavatsused, püüdlused, otsustused. Väljendab dünaamikat. Alati mitmuses, sest inimeses on korraga suur hulk psüühikat loovaid protsesse. Seotud karmaga, kuid mitte otseselt (karma loomisega tegeleb vinnana).
Budism püüab sankhara't välja juurida. Sankhara põhjused:
- teadmatus (AVIJJA, 1. lüli): kalduvus mitte märgata ükskõikseid (indifferent) asju
- kontakt: kokkupuude (PHASSA, 6. lüli), mis viib tajuni. SAMADHI 1. astmel kaob keele-sankhara, 4. astmel keha-sankhara, lõpus 2 meele-sankharat (ideation, sensation)
- iha (TANHA, 8. lüli)
NAMARUPA's (4. lüli) luuakse 3 khandhat: sensation (VEDANA), ideation (SANNA), keha (RUPA), samuti tähelepanu, tahe, meeleelundid ja nende väljad.
Kehal (RUPA, 1. khandha, 4. lüli osa) ja kõigel muul on üksnes tinglik eksistents, teda loob pidevalt VINNANA (5. khandha, 3. lüli, tühi ruum). Vinnana ei ole rangelt vaimne ja rupa materiaalne, budismis puudub selline dualism - teadvuslikud ja materiaalsed protsessid on vaid ühe reaalsuse erinevad aspektid.
PERTSEPTSIOON (sama toimub teiste meelte puhul):
5. lüli CAKKHU (nägemismeel) RUPA (nägemismeele objektid)
│ │
│ │
CAKKHUVINNANA (visuaalne teadvus)
│
│
6. lüli PHASSA (kontakt)
│ │ │
│ │ │
aistingud meeldiv ebameeldiv neutraalne
7...12 lülid
Siin on VINNANA'l teine tähendus: visuaalne teadvus (tühja ruumi konkreetsed sisud, selles toimuvad protsessid).
Buddha usaldas oma visioone, vaimseid kujutlusi (mental image) rohkem kui meeltetajusid. Need visioonid ei ole vähem reaalsed kui välisobjektid. Visuaalne teadvus: näeme silme ees objekti, sellest tekib teadlik visioon. Taju, mis sellele järgneb, on juba osaliselt kunstlik.
PHASSA on stiimul, mis algatab vaimsed tegevused (mental activities): kontakteerumise tõttu inimene tunneb, mõtleb, loob vaimsed kujutlused. Kontakti tekkimise tõttu tekivad 3 asja:
- sensation
- ideation
- activities
SAMADHI kõrgeimal tasemel puudub teadvus (conscious activity). Ent tagasi tulles hakkavad kõigepealt teda stimuleerima 3 tüüpi PHASSA't:
- tühi kontakt
- märkideta kontakt
- suunata kontakt
Need sõnad iseloomustavad tühja teadvust. Kontakt - esimesed vaimsed sisud tühjas teadvuses.
VINNANA (teadvustamine) areneb ihaldades, õppides, kogemusi saades. Areng toimub UPADANA kaudu.
VEDANA (7. lüli, 2. khandha) ei ole tundmus ise, vaid selle alus.
TANHA (8. lüli) - iha protsess, loovjõud, mis teeb vormid, ideed, tunded, tulevikusoovid nähtavaks: isikuline väljavalimine ja moonutamine vastavalt ülekaalus olevatele vajadustele
9...12 loovad tõlgendamise ja väärtustamise subjektiivse superstruktuuri. Kokkuvõttes taju moonutub.
UPADANA (9. lüli) - hõivatus tegudega, vooruste ja pahede kogumine, huvide arendamine - paneb nad tallele, luues aluse edasiseks arenguks BHAVA ja JATI kaudu. Sedasi ehitab inimene üles oma isiksuse. Ei teki reaalne, vaid tajutud maailm (objektiivne maailm ei erine kogetud maailmast). “Taju kaudu luuakse maailm; taju mõistmise ja ületamise kaudu ületatakse maailm.”
Uue sünni jaoks pidavat eriti tähtis olema viimane surmaeelne kujutlus.
3 tüüpi ümbersünde /? 3 keha: nirmaanakaaja, sambhogakaaja, dharmakaaja (käsitleb puhast olemist, nõndasust)/:
1. materiaalne - vormiga, koosneb 4 elemendist, kannatab
2. vaimne (meeleline? mind-made) - vormiga, tehtud meelest, heade tervete elunditega
3. vormitu - tehtud ideede loomise võimest (ideation)
Need kirjeldavad SAMADHI astmeid. SAMADHI subjetiivsed meeleseisundid on kantud üle maailmadele, kus elavad jumalad. SAMADHI's tekivad imevõimed: nähakse teisi maailmu, räägitakse jumalatega jne.
1 - enne samadhit
2 - madalamad (1...4): nagu inimene, aga koosneb meelest
- 4. astmel toimub meele puhastumine: puhta neutraalsuse seisund
3 - kõrgemad (5...8): ideede loomine (SANNA, ideations) “lõputust kosmosest”, “piiritust teadvusest”, “midagi pole olemas”.
- 5. astmel ületab inimene kõik vormikujutlused, mitmusetunde, keskendudes lõpmatu ruumi kujutlemisele
- 6. astmel püüab inimene venitada VINNANA sisemist ruumi lõputult ja saavutada lõputut teadmist
SANNA (3. khandha): tajude ideation (võime luua ja tajuda ideid). Ta hõlmab kõigi meelemodaalsuste vaimsed esindused, nt nii sinise objekti taju kui “sinisuse” (puhas värv) kujutlus suletud silmadega. Arhatil on SANNA, kuid ta on vaba paljudest vaimsetest sisudest.
Buddhal olid nii materiaalne kui vaimne keha. Mõlema abil sai ta jõuda Brahma-maailma, kus olendid on kehalt erinevad, aga ideelt (ideation) ühesugused. Veel 3 kuud pärast täielikku nirvaanat (parinibbana) käis Buddha elusana ringi, õpetas. SAMADHI kõrgeima taseme ja surma erinevus: elujõud. “Elujõud” kuulub SANKHARA juurde, kuigi ei ole teadvuslik, jäädes seega puutumata SANNA ja VEDANA (tunne, 12-ahela 7. lüli) kadumisest - seega teadvustamata, füsioloogiline protsess.
Saavutanud nirvaana, säilitab arhat citta. /Kas on citta elujõud?/ Arhat on lõpetanud oma isiksuse ülesehitamise, tal on juba vähe teadvuseprotsesse. Ta on tuttav samadhi's saavutatud tühja, ääretu jne meeleseisundiga, mis on vaba isiklikust teadvusest. See citta seisund on stabiilne, muutumatu. Kuna arhat mõistab ebaisiklikkust, ei sünni ta ümber.
Maailmad:
RUPA - vormiline, kaasneb samadhi 1...4 astmega.
ARUPA - vormitu, kaasneb 5...8 astmega.
NIRODHA - lakkamise, nirvaana maailm.