Selge arusaamise kett
Ye-shes rgyal-mtshan
Teos: Mind in Buddhist Psychology. A Translation of Ye-shes rgyal-mtshan's (1713-1773) “The Necklace of Clear Understanding”. Translated from the Tibetan by H.V.Guenther and L.S.Kawamura, Emeryville 1975
konspekt
CITTA (meel). 6 taju.
CAITTIKA (meeleolud). Neid on 51 = 5 + 5 + 11 + 6 + 20 + 4
A. 5 üldmeeleolu
1. VEDANA (tundetoon)
Positiivne ja negatiivne tunne (õnn ja frustratsioon) on teo viljad. Tunne (nii füüsiline - 5 meeletaju valdkonnas - kui vaimne - 6. meele, mõtte valdkonnas) on kas meeldiv, ebameeldiv või erapooletu. Need 6 tunnet (2x3) jagunevad subjektseteks (minu tunne) ja transpersonaalseteks (avatuse tasemel, ilma püsiva printsiibita, millele taandada iseennast). Ka transpersonaalsed tunded võivad olla piinavad. Vinayasastra: “Isegi arhatid, kes on heitnud kõrvale usu iseendasse kui muutumatusse üksusse, kannatavad siiski mõnikord ebameeldivate tunnete, näiteks peavalude all, mis on nende varasemate toimingute järelm.”
Meelte lokatsiooni järgi on 18 tunnet: 6 taju + 3 varianti (+, -, =)
2. SAMNJA (mõtestamine)
Assotsiatiivne teadmine: defineeritakse jooned ja eristatakse nad omavahel, luuakse kontseptsioon. Jaguneb 2-ks:
- tegeleb määratlemisega (tajub objekti)
- tegeleb erisustega, otsustab, mis objektiga on tegu (otsustav taju)
Mõtestamine jaguneb (tajude järgi 6-ks, samuti) suhte järgi 6-ks:
- mõtestamine, millel on defineerivad karakteristikud, jaguneb 3-ks: 1. nime ja asja seostamine; 2. iga ühend on ajutine; 3. selgitab selle suhte
- mõtestamine ilma defineerivate karakteristikuteta, jaguneb samuti 3-ks (vastanduvad eelmistele)
- piiratud mõtestamine - tavalistel inimestel, kes elavad ihade maailmas ega ole jõudnud meditatsiooni põhjusteni
- laiema vaatepunktiga mõtestamine - esteetilise maailmataju taseme jaoks
- lõputu mõtestamine - seotud piiramatu tajuvõimega, elamusega, mis on avar nagu lõpmatu taevalaotus
- mõtestamine, mis ei ole mitte midagi - idee elamusest, mida vib objektiviseerida kui mittemidagit
3. CETANA, CINTANA (meelestatus)
Vaimne aktiivsus, mis tõukab meelt edasi. Kinnistab meele millelegi (+, -, =), tajude järgi 6 olukorrale (nägemisolukord ... mõtteolukord). Jaguneb:
- suund
- tahe, tahtlikkus (kehaliste ja verbaalsete aktide puhul)
4. SPARSA (taju)
Juhtiva jõu piiritlemine, muundamine (meeldivat objekti aistides omandab taju meeldiva värvingu). Annab tundele aluse. Kooskõla 6 olukorraga (nägemis ... mõtte). /S-O kooskõla./
5. MANASIKARA (tähelepanu)
Hoiab meele selle küljes, millega tal on side. Kui meelestatus (A3) on üldsuund, siis tähelepanu on suhe üksikobjektiga.
Kui üks neist 5 meeleolust puudub, on elamus objektist puudulik. Kui puudub:
1 - puudub tonaalsus (maitse)
2 - ei saa eristada objekti detaile
3 - ei jõua objekti juurde
4 - puudub tajudel alus
5 - puudub erinevate objektide vastandus
B. 5 objekti piiritlevat meeleolu
1. CHANDA (huvi)
Paneb aluse püsivale pingutusele. Kui inimene ei suuda laiskust alla suruda ega tegele meditatsiooniga, kaotab ta huvi, sest ta ei lase meelel keskenduda. Jaguneb 3-ks:
- millega tahad kohtuda
- millest ei taha lahkuda
- millesse tahad olla mässitud
2. ADHIMUKTI, ADHIMOKSA (veendumus)
Objektil asuv sügav huvi. Loogiliselt tuvastatud, et see on nii ja mitte teisiti. See, mida ei saa ära võtta. B VII, 40
3. SMNTI (vaade)
Funktsioon: mitte olla hajutatud. Ei lase teadmistel minna meelest. 3 tunnust: asi on teada, vaadeldut ei unusta, püsimajäämine. Nagarjuna: “Tahtagata on õpetanud, et suurtele olenditele omane vaade on ainus jalgrada. Püsi sellel kindlalt ja hoia seda. Kui vaade vääratab, on kõik kadunud.” B V, 26-30, 22-23
4. SAMADHI (keskendumine)
Ühte punkti koondatud meel, mis järgib mõtet. Funktsioon: saada teadmise (awareness) aluseks, lasta meelel järgida objekt-ilmingut. 4 liiki asju, mida saab keskendada:
- objekt-ilming (objective reference - mitte nähtav objekt, vaid selle alus), mis puhastab eluviisi
- objekt-ilming, mis puhastab emotsioonid
- objekt-ilming 4 hõlmava tegevusena (lahkus, kaastunne, rõõm, meelerahu)
- objekt-ilming, mille kaudu kasvab tarkus
Asanga: keskendumine ei toimu nägemis-, vaid kategoriaalses tajus. B VIII, 4
5. PRAJNA (mõistmine)
Funktsioon: vältida korratust ja kahtlust. Teadmine, mis tõstab esile vaadeldavad omadused (objekt kas positiivne, negatiivne või neutraalne). Omaduste ja puuduste esiletõstmine toimub 4 loogilise protseduuri abil:
- selle teadmine, mida peab tegema
- seoste teadmine
- tõeliste seaduste teadmine
- absoluutse reaalsuse teadmine
C. 11 positiivset meeleolu
1. SNADDHA (usk)
Sügav veendumus, selgus ja väärtuslike-võimalike asjade ihalemine, teadmine, mis tegutseb usalduse puudumise vastu. Funktsioon: pideva huvi alus. Kõigi omaduste aluseks on püüdlus, püüdluse tekkeks on vaja probleemiga seotud huvi. Huvi sünniks peab olema ettekujutus omadustest ja veendunud usk õpetustesse ja kommentaaridesse. Seega on usk omaduste alus.
3 aspekti:
- veendunud usk: hoiak, mis tekib 3 kalliskivi (buddha, dhrama, sangha) väärtuse nägemisel
- usaldav usk: tekib mõtlemisest seosele, mis on inimese toimingute ja tulemuste vahel
- ihaldav usk: mõtisklemine 4 tõe üle, mis vabastab frustratsioonist ja viib lakkamise teele
4 alternatiivi:
- armastus ilma usuta: nii võib olla poja, naise vastu, veinijoomine, söömine (võime öelda, et mõnu veinist on usk veinisse, ent mõnu ja usk ei ole sama: mõnu on nii + kui -, usk ainult +)
- usk ilma armastuseta: veendumus sansaara pahedest
- usk ja armastus: rõõmus usk, mis tuleneb sügavast veendumusest heade toimingute headesse tulemustesse, samuti vaimsete sõprade väärtusest
- ei usku ega armastust: viha, frustratsioon
2. LAJJA, HRI (eneseaustus)
Ebameeldiva ümbruse vältimine kõikjal.
3. APATRAPA (sündsus)
Teiste silmadele ebameeldiva vältimine.
C2 ja C3 funktsioon: aluse loomine halvast käitumisest (teost) hoidumiseks.
Nende vahe: “see pole koht minu jaoks” (eneseaustus), “nii pole teha sünnis, teised võivad hakata mind põlgama” (sündsus).
4. ANAPEKSA (sidumatus)
Pole kinnistatud eluviisi külge. Funktsioon: aluse loomine selleks, et ei tabaks halb tegu.
5. ADVESA (vihatus)
Ei kavatse piinata olendeid, tülitseda frustreeriva olukorraga, panna kannatama neid, kes on frustratsiooni põhjuseks. Funktsioon: aluse loomine enda mittesidumiseks halva käitumisega.
6. AMOHA (meeleselgus)
Täielik arusaamine praktilisest teadmisest - tänu eelmiste elude viljadele, juhistele, mõtlemisele, mõistmisele. Funktsioon: sama mis eelmine.
C4, C5, C6 on kõige positiivse juur, vahend halva käitumise lõpetamiseks. Nad on tee süda. Hoiakud:
- madal mees: pöörab küll oma meele sellelt elult ära ega ole sellesse kiindunud, aga siiski valmistub tulevaseks eluks
- keskmine mees: pöördub ära ihast kiinduda elu headesse asjadesse
- suur mees: pole kiindunud ei sansaarasse ega nirvaanasse
See, mida inimene on saavutanud sünni kaudu, tuleneb varasemate elude viljadest, mitte elutingimustest. Mida ta on uurinud, tuleb kuulamise, mõtlemise ja mõtisklemise kaudu. Mõistmine (prajna) tuleneb Buddha õpetustest ja kommentaaridest. Õpetustel on 12 alajaotust: sutra, geya, vyakarana, gatha, udana, nidana, avadana, itivrittaka, jataka, vaipulya, adbhutadharma, upadesa. Need üldistuvad 3-ks:
- sutrapitaka: vaimse ühtsuse harjutamine
- vinayapitaka: distsipliini harjutamine (selgitab distsipliini ja vaimset ühtsust)
- abhidharmapitaka: kriitikavõime harjutamine
Maitreya: “Kõik peale PP tuleb ära jätta. Järelikult on prajna kõrgeim (väärtus). Ja kuna selle aluseks on õppimine, on õppimine kõrgeim (väärtus).”
7. VINYA (usinus)
Meele tahe olla alati aktiivne, pühendunud, kõigutamatu. Muudab täiuslikuks ja realiseerib positiivsed tegurid. Funktsioon: kõigi positiivsete väärtuste realiseerimine. B VII, 2. Jaotus:
- alati valmis: enne kui inimene alustab positiivset tegu, peab meel olema valmis minema selles suunas
- tööle rakendatud; jaguneb: püsiv ja innukas seotus
- ei kao südamest: ei nõrgendata mõeldes “kuidas ma seda suudan?”
- ei lase pöörduda tagasi: paneb meele minema piiri poole ega lase tal tingimuste poolt muutuda
- ei ole kunagi küllastunud: otsida rohkem kui on, mitte rahulduda vähesega
Asanga: ka sellel, kes teab teed, peab olema 2 omadust - ei tohi olla meeleheidet ja ei tohi rahulduda tühisega. Kui arvata, et suur hulk teest on käidud, sellal kui on nähtavale tulnud ainult üks selle külg, ja sellega rahulduda - see on vooruse osa. Kuid arusaamine, et see üksi ei aita, meeleheite ületamine, täieliku osaduse kaudu kõrgema taseme positiivsete väärtuste püüdmine, kõige vajaliku õppimine oma jõupingutustes eksimata - see on tõesti imeväärne asi.
On tähtis teada, kuidas kasutada püsiva huvi, vankumatuse, rõõmu ja tõrjumise jõude.
8. PRASRABDHI (erksus)
Keha ja meele nõtkus, et takistada loidustunnet. Keha ja meele integratsioon suurendab mõnutunnet, mõnu omakorda integratsiooni tugevust, see muutub tugevaks ja tuleb toime segasusega. Funktsioon: peletada pimedus, et tulla toime kogu segasusega. Jaotus:
- füüsiline: keskendumisjõu abil ületatakse keha loidus, mis ei lase midagi teha, võimaldab kehal töötada positiivsete väärtuste suunas
- vaimne: keskendumisjõu abil ületatakse vaimne loidus, meel liigub objektile vastuoluta ja talitleb ladusalt
9. APRAMADA (hoolikus)
Rajaneb C4-l, C5-l ja C6-l, mis on seostatud C7-ga. Kaitseb meelt asjade vastu, mis ei too rahuldust. Funktsioon: teha täielikuks ja realiseerida kõigi maailmade tublidused. Realiseerib positiivse. 5 liiki hoolikust: mineviku, oleviku, tuleviku asjade vastu, samuti asjade vastu, mis on tehtud varem, mis kestavad koos praegu tehtud asjadega.
Buddha: “Hoolikus on surematuse alus, hooletus on suremise seisund.”
10. UPEKSA (meelerahu)
Rahu ja meele vahetu juuresolek. Funktsioon: mitte lubada emotsionaalse ebastabiilsuse põhjuseid. Paneb meele täielikult keskenduma objekt-ilmingule. Loob 9 stabiilsuse faasi (meele stabiilsuse astmed):
- meel on suunatud oma objekt-ilmingule
- meel asub sellel täielikult
1...2 olid suunatud objektile.
- meel asub kindlal tõsiasjal
- meel asub intensiivsusel
- meel on talitsetud
- meel on alla surutud
- meel on väga alla surutud
- meel kulgeb integreeritud moel
- meel asub meelerahus
Kui kõik 9 faasi on saavutatud, ei pea enam otsima vastumürke ülevusele ega masendusele. Seni on vaja - et tungida sügavamale.
Meelerahu jaguneb 3-ks:
- ajendite meelerahu
- tundmuste meelerahu
- ääretu meelerahu
11. AVIHIMSA (vägivallatus)
Armastava lahkuse hoiak, kuulub vihatuse (C5) juurde. Rahulik heakskiit: kõigi vabanemine frustratsioonist on imeline. Teiste haavamise vältimine. Funktsioon: mitte olla pahatahtlik. 4 hoiakut:
- kui sind on solvatud, ei tohi solvata vastu
- kui sind on vihastatud, ei tohi vihaga vastata
- kui sind on löödud, ei tohi lüüa vastu
- kui on topitud nina sinu asjadesse, ei tohi sekkuda teiste asjadesse
C KOKKUVÕTE
8 positiivset faktorit:
- kaasasündinud tervislik (wholesome; terviklikkus?)
- tervislik seotuse (involvement) kaudu. 4 osa: vaimsed sõbrad, Buddha õpetuse kuulamine, õige tähelepanemine, nirvaana saavutamiseks vajaliku realiseerimine
- tervislik tehtu kaudu
- tervislik kasulikuga seotuse kaudu. 4 aktiivsustegurit, mille kaudu leitakse küpsus: ligimesearmastus, lahke kõne, teistele kasutoomine, osavõtlikkus (sharing)
- tervislik hülgamata: aktiivsus õiges suunas
- tervislik vastasmõju kaudu: tervislikul toimingul on vägi ületada kõik see, mis ei suuna positiivse poole
- tervislik puhkeseisundis olles. Puhkus - kuri on hea poolt ületatud.
- tervislik põhjusele lähedal olles. 5 kõrgemat taipu, mis tulenevad Buddha 10 väest. Need on - vägi täpselt teada:
1) seda, mis on tegelik ja mis mitte
2) toimingu ja tagajärje seost
3) meditatsiooni tugevust ja süvenemist
4) inimese vaimse võimekuse ja potentsiaali suurust
5) inimese intellektuaalse võimekuse piiri
6) inimese suutlikkust, isikut, tegevusviisi
7) seda, millised toimingud viivad kellegi mingis elus kaldale
8) varasemaid elusid
9) kellegi surmaaega, halbu ja häid eksistentse tulevikus (ettenägeva silma abil)
10) seda, et kui emotsioonid on ületatud, ei leia aset ümbersündi, ja seda, et teised soovivad oma emotsioone ületada
7 negatiivset faktorit:
- kaasasündinud ebatervislik
- ebatervislik seotuse kaudu
- ebatervislik tehtu kaudu
- ebatervislik kahjulikuga seotuse kaudu
- ebatervislik hülgamata: aktiivsus vales suunas
- ebatervislik asjade kaudu, mis ei suuna heade asjade poole: nt halvad vaated
- ebatervislik olles destruktiivne: nt vaated, mis panevad tervist lõhkuma
D. 6 baasemotsiooni
Miski juhtub ── rahutu olemise tunnusjoon ── meeleseisund: rahutus ── emotsioonide tunnusjoon
Emotsioon on ego-suunaline hoiak, mis muudab meele rahutuks, kui midagi juhtub.
1. RAGA (iha)
Igatsus asjade järele. Funktsioon: toota frustratsiooni. Iha 3 taset (vastavalt 3 eksistensitasemele):
- sensoorne (kire maailm)
- esteetiline (vormi maailm)
- väljendamatu (mitte-vormi maailm)
2. DVESA, PRATIGHA (viha)
Kättemaksuhimuline hoiak olendite, frustratsiooni ja frustratsiooni-loova olukorra suhtes. Funktsioon: aluse loomine selleks, et ei leitaks õnnehetke. B VI, 3-5
3. MANA (ülbus)
Täispuhutud meel. Teeb kõigest (tervis, õppimine jne) uhkuseobjekti. Funktsioon: austuse puudumise ja frustratsiooni alus. Rajaneb nihilistlikul vaatel: usk endasse, enese ülehindamine (olen võimas, teistest parem, mind ülistatakse; ka: olen vilets, kasutu). Upsakuse tõttu sünnitakse halba sündi.
4. AVIDYA (teadmatus)
Teadmise puudumine täiusest, segasus, ekslikkus. 12-ahela 1. lüli (teadmatus). Funktsioon: alus ekslikuks visaduseks, kangekaelsuseks, kahtluseks, emotsionaalseks suhteks tegelikkusse. Teadmatuse baasil tekivad kõik teised emotsioonid. Emotsioonide baasil tehakse toiminguid. Toimingute baasil saabuvad sansaara viletsus ja frustratsioon. 2 vormi:
- segasus teo ja tagajärje suhtes: sisaldab tegusid, mis võivad viia halva ümbersünnini
- segasus algse (ultimate) suhtes: sisaldab tegusid, mis panevad hästi ümbersündima
5. VIOIKITSA (kahevahelolek)
Kõhklemine 2 vastandliku seisukoha vahel. Funktsioon: alus mitteseostumiseks heade asjadega. Takistab positiivset, tõde - kuid kui tõde nähakse, siis otsustusvõimetus ületatakse.
6. DRSTI (põikpäisus)
5 liiki:
- dogmaatiline arvamus, et 5 psühhofüüsilist koostisosa on isiksus (mina) või kuuluvad isiksuse juurde (minu). Funktsioon: teiste vaadete alus.
- dogmaatiline arvamus, et 5 algelementi eksisteerivad või ei eksisteeri põhjuslikult. Funktsioon: takistab kesktee kaudu tulevat tegelikkuse mõistmist. Keskteel ei ole midagi ühist ei põhjuslikkuse ega nihilismiga.
- dogmaatiline arvamus, et 5 psühhofüüsilist koostisosa on lõplikud printsiibid, absoluutselt reaalsed: “kui imelised on asjad” jne. Funktsioon: alus veel hullemaks segunemiseks väärvaadetega.
- dogmaatiline arvamus, et 5 koostisosa ja eetilise käitumise alus on puhas, võimeline vabanema emotsioonidest. Funktsioon: kasutuse alus. Näeb halbadest vaadetest põhjustatud käitumist puhtana ja vabana. Väline moraal, rääkimismaneer jne.
- väärarvamus: toimingu ja tagajärje seaduse eitamine. Hoiab kinni veast. Funktsioon: hävitada hea, lõigata läbi positiivse juur, teha kurja juur tugevaks, põhjustada halba, mitte head. 4 väärarvamust:
1) põhjuse eitamine: ei eksisteeri häid ega halbu toiminguid
2) mõju eitamine: heal ja halval ei ole tagajärge
3) mõjutaja eitamine: ei eksisteeri isa ja ema, varasemaid ja hilisemaid maailmu
4) silme ees oleva eitamine: ei eksisteeri buddhade ja arhatide saavutusi
E. 20 ebastabiilsusele viivat faktorit
Lähedased 6 baasemotsioonile või nende täiendused.
1. KRODHA (nördimus)
Kättemaksuhimuline pinge, lisaks viha, kui on olemas võimalus haavata. Funktsioon: tapmise ja peksmiseni laskumise alus.
2. UPANAHA (vimm)
Pinge, mis ei lase lahkuda pahameelel. Ei lasta lahkuda kinnismõttel, see areneb viha mõjul. Funktsioon: sallivuse puudumise, talumatuse alus.
3. MRAKSA (salatsemine)
Pidev otsusekindluse puudumine. Seotud juhmuse ja jonnakusega, kui pingutab millegi positiivse suunas. Funktsioon: takistab kergendustunnet.
4. PRADASA (tigedus)
Kättemaksuhimuline hoiak, millele eelnevad E1 ja E2, luues koha viha jaoks. Funktsioon: alus kalkideks sõnadeks, laiduväärse tähtsustamiseks, ei lase tunda rõõmu.
5. IRSYA (kadedus)
Häiritud meel koos vastumeelsusega, mis ei lase saada kasu teistest, headest omadustest. Funktsioon: teha meel õnnetuks, mitte lasta tunda rõõmu. Toob kaasa õnnetusi nii selles maailmas kui järgmises (halb sünd).
6. MATSARYA (ahnus)
Materiaalsete asjade ületähtsustamine, mis tuleneb rikkuse ja au ületähtsustamisest, kuulub kire juurde. Funktsioon: ei lase loobuda materiaalsete asjade eest hoolitsemisest.
7. MAYA (näivus)
Uhkeldamine sellega, millel puudub tegelik väärtus, kaasneb kire ja segasusega, püüdmine rikkuse ja au poole. Funktsioon: rikutud elulaadi alus. 5 rikutud elulaadi:
- silmakirjalikkus: vooruslikke omadusi ei ole, kuid tahab neid saada ja välja näidata (meel ei ole üldse kontrolli all, aga püüab olla tasane ja hästitreenitud)
- lipitsemine: räägib teistele meelitusi, et saada au ja kuulsust
- ülekiitmine: kui himustab varandust, siis esmalt ülistab teist, pärast võtab tasu
- varanduse järgi otsustamine: madaldab teist öeldes, et ta saavutab midagi liiga aplalt
- rikkuse otsimine rikkuse kaudu: rikas on suur inimene
8. SATHYA (ebaausus)
Iha rikkuse ja au järele. Kaasneb kire ja segadusega, teeb kurja heaks. Hoiame oma vigu saladuses, aga kui keegi nad üles leiab, muutume alandlikuks ja ettevaatlikuks, koguni petame ennast. B V, 31-32.
E7 ja E8 takistavad saada head nõu ja tekitavad hulga ebameeldivusi (nt ei kohta mahajaana vaimseid õpetajaid). Nad kuuluvad 4 trööstitu asja hulka:
- valetamine õpetajale
- kahetsuse loomine teise meeles, kellel polnud kahetsust
- niisuguste sõnade rääkimine, mis ei ole kasuks neile, kes tõeliselt otsivad mahajaana teed
- ilma puhta tundeta kiitmine: näiline (E7) ja ebaaus (E8)
9. MADA (ennasttäisolek)
Rõõm ja joovastus koos kirega, kuna näeb tänu noorusele ja heale tervisele kõrgetes omadustes väljavaadet pikaks eluks jne. Funktsioon: luua kõigi emotsioonide alus
10. VIHIMSA (õelus)
Kuulub viha juurde, puuduvad lahke armastus, kaastunne, kiindumus. Funktsioon: kohelda teisi solvavalt.
11. AHRIKYA (häbitus)
Meeleolu, mis kaasneb kire, segasuse ja vihaga. Enese mitteohjeldamine, võetakse pahesid kui normaalseid. Võetakse normina kedagi teist või ideoloogiat. Kui kerjusmunk loobub joomast alkoholi, mõeldes “see ei ole minu jaoks”, siis võtab ta normina ennast ja loobub halvast - see on eneseaustus. Selle vastand on häbitus.
12. ANAPATRAPYA (sündsusetus)
Enese mitteohjeldamine, võttes teisi normina, kaasneb kire, segasuse ja vihaga. Ei ohjelda kurja, sest teised ei tee seda.
13. STYANA (hägusus)
Meel ei talitle korralikult. Kaasneb tuimusega. Domineerivad vaimne ja füüsiline kohmakus ja loidus. Aktiivsuse puudumine, inertsus.
E11, E12, E13 funktsioon: aidata emotsioone.
14. AUDDHATYA (keevalisus)
Meele püsimatus koos kirega, mis paneb kiinduma mõnuloovatesse asjadesse. Funktsioon: hävitada rahulikkus. Ülekaalus kiindumus saamahimusse.
15. ASRADDHYA (pinnapealsus)
Segasusega seotud meel, millel puudub sügav veendumus ja ei ole iha positiivsete asjade järele. Funktsioon: laiskuse alus. 3 liiki:
- puudub sügav veendumus teo ja tagajärje seosest
- puudub selgus 3 kalliskivi väärtusest, ei tunne rõõmu mõtisklustest
- ei tegele vabanemisega (ega soovigi seda)
16. KAUSIDYA (laiskus)
Soovideta meel koos segasusega. Loodab uimasuse mõnusid, pikaliheitmist. Funktsioon: takistab positiivsete asjade saavutamist. Pillab kõik positiivsed asjad laiali.
17. PRAMADA (hooletus)
Laiskuse poolt raskendatud püsimine kires, segasuses ja vihas. Ei kaitse meelt selle eest, mis ei too pikaajalist rahuldust. Positiivse mittemärkamine. Funktsioon: ebaterve seisundi alus. Hool lennutatakse tuulde, sest ei kaitsma meelt emotsioonide eest.
18. MUSITASMKTITA (unustamine)
Teadmise välgatus, mis vaatlusel kaasneb emotsioonidega. Kuid meel ei ole selge (vaba emotsionaalsest objektist) ja unustab kohe positiivse asja. Funktsioon: meeltesegaduse alus.
19. ASAMPRAJANYE (tähelepanematus)
Emotsioonidega kaasnev eraldav teadmine, ei pane tähele keha, kõne ja meele toiminguid. Funktsioon: tasemelanguse alus. B V,26.
20. VIKSEPA (lünklikkus)
Tuulepäisus, mis kuulub kire, segasuse ja viha juurde. Funktsioon: takistada vabanemist ihast. Liigid:
- meele keskendumine on häiritud: tõuseb meditatsiooniseisundist üles kohe, kui tekib ühes 5 meeleelundist taju
- väljastpoolt tulev: ei püsi positiivse objekti juures, vaid liigub vastandi juurde
- sisemusest tulev: põhilised keskendumist takistavad faktorid (naudinguiha, depressioon, ükskõiksus meditatsiooni vastu)
- pöördumine positiivse poole tänu sellele, et teised ütlevad “see on meditatsioon”
- loobumine meditatsiooni 4. astmest 3 esimese nimel
- mahajaana vahetamine hinajaana vastu
F. 4 muutuvat suurust
1. NIDRA (unisus)
Meel on nõus positiivsega, negatiivsega, ükskõiksega, ajalikuga, asjatuga, sündsaga, sündsusetuga. Kaasneb segasusega. Funktsioon: alus kõrvaleeksimiseks sellest, mida peab tegema. Meeleelundid on objektide sisu suhtes abitud, sest on vallatud keha kohmakusega, vähese erutusega, roidumusega, üldise udususega. Unel on 2 aspekti:
- positiivne: väljapuhkamine, kui puuduvad häirivad unenäod
- negatiivne: paneb kartma positiivseid ülesandeid, mida tuleb teha (emotsionaalne)
2. KAUKSTYA (mure)
Millegi tahtlikult või tahtmatult tehtu tõttu painav suhtumine positiivsesse, negatiivsesse, ükskõiksesse, ajalikku, asjatusse, sündsasse, sündsusetusse. Murel on kas positiivne või negatiivne toon. Funktsioon: takistada meele püsivust. Nt küsib “kas see, mida tegin, on sünnis?” Või mõistatab teiste arvamust. Mure on mõttekas siis, kui karma on küps. Mure kurja pärast põhjustab samalaadse olukorra mis on sündimisel kurja keskkonda (halb sünd).
3. TARKA (valikulisus)
Vaimne pöördumine, mis korrastab, äratab tahtmise, väärtustava eraldamise. Jämedakoeline vaimne operatsioon: visandlik asja esitus.
4. VICARA (eristamine)
Vaimne pöördumine, mis pöörab tahtmise ja väärtustamise ajal tähelepanu ühele objektile. Täpne vaimne operatsioon.
F3 ja F4 funktsioon: alus õnnele ja õnnetusele. 2 aspekti:
- positiivne: sansaara kindlakstegemine, lahkumine sellest (meeldivad tulemused, õnne alus)
- negatiivne: objektide jagamine meeldivaks-ebameeldivaks, mis viib tegudeni iha jne kaudu (ebameeldivad tulemused, õnnetuse alus)
Nagarjuna: 5 pimestajat (obscurations), mis röövivad positiivsed väärtused:
- keevalisus, mure: neid ületatakse, hoides meel siseobjektil (mõttel)
- unisus (kire osa), loidus (segasuse osa): neid ületatakse selge valguse abil
- õelus
- saamahimu
- kahtlemine
Meditatsioon
MEDITATSIOONI 4 taset:
1) jaguneb 3-ks
- vastumõju (counteragent): seostatud teod, mis on emotsionaalse ebastabiilsuse astmed (vastavalt vaatlusele ja eraldamisele). Piinamisiha, iha võidelda meeleobjektide pärast. Kui meie vastumõju püsivatele püüdlustele on nõrk, tulevad emotsioonid tagasi. Vastumõjud peavad tugevnema. B IV, 45-46.
- tulu (benefit): üksindusest tekkiva rõõmu ja rahulduse nauding
- seisund: meele keskendatud ja integreeritud seisund
2) vaatlusest ja eraldamisest vabanenud meel kogeb ainult rõõmu (ükskõiksus asjade koostamise vastu) ja rahuldust
3) rõõmust vabanenud meel kogeb ainult rahuldust (sisemine mõistmine)
4) selguse ja meelerahu üle rahulduse saamisest vabanenud meelel on veel ainult meelerahu tundetoon. Integreeritud keskendumine. Ületatakse kõik frustratsioonid ja õnnetud seisundid.
Kui mõista kõiki emotsioone, võib neid kohe nende tekkimisel ära tunda, uurida neid enda peal ja heita nad siis kõrvale. B V, 108.
Nagarjuna: “Meel on kui joonistus veel, liival või kivil. Kellel on emotsioonid, need kuuluvad esimese juurde, viimased ja paremad on need, kes ihalevad dharmat.”
Abhidharma kirjandus keskendub kriitilise tunnetuse harjutamisele õige vaate meetodite kaudu.
Definitsioonid andis Asanga (Maitreyanatha). Teos “Abhidharmasamuccaya”. 51 meeleolu.
Tema vend oli Vasubandhu. Teos “Abhidharmakosa”. 46 meeleolu. Peatükid:
I psühhofüüsiliste koostisosade (skandha, dhatu jne) analüüs
II meel, meeleolud
III meeleolude korrastamine meeleseisundeil
IV inimese toimingud (karma)
V karmat avalikult või varjatult toetavad emotsioonid
VI diskussioon maailma ületamise teedest ja staadiumitest (sest meeleolud panevad elama ebakriitiliselt)
VII staadiumid on seotud erinevate teadmistega
VIII teadmine areneb, luues mõtlusprotsesside kaudu (milles on peategelaseks meel) aluse mõttekaks eksistentsiks maailmas
1) 5 kasvu takistavat ja 8 soodustavat jõud
I Integreerimise takistused
1. laiskus
Vastumõjud: 1. usk
2. tõsidus
3. pingutus
4. sisepotentsiaali arendamine
2. unustamine
Vastumõju: 5. vaatlemine
II Baastakistused
3. depressioon ja keevalisus
Vastumõju: 6. ergas teadmine
III Integreerimise kasvu takistused
4. seisundi kallal mitte millegi tegemine
Vastumõju: 7. kavatsus
5. asjade ületegemine, kui seisund on raugenud
Vastumõju: 8. meelerahu
2) 6 jõudu, 9 faasi, 4 vaimset kontrolli
1. jõud: õppimine
1. faas: meel on pandud paigale
2. mõtlemine
2. meel on paigutatud reaalsele ja aktuaalsele
1...2: 1. kontroll: tagasi tõmmata
3. vaatlus-mälu
3. meel on tervenisti paigale pandud
4. meel on tugevasti paigale pandud
4. tähelepanelikkus
5. meel on taltsutatud
6. meel on maha surutud
5. usin püüdlemine
7. meel on tugevasti maha surutud
3...7: 2. kontroll: kaotada
8. meele voolamine on integreeritud
3. vabastada
6. põhjalik tutvus
9. meel asub püsivas intergatsioonis
4. püsima pingutuseta
Kommentaar
Inimene kontrollib oma tulevikku, sest tal on võime tajuda, teada, tajusid ja teadmisi korrastada. Selle võime nimi on “tee”.
Tee algab kõige selle koondamisega, mis on vajalik inimese intellektuaalseks ja vaimseks arenemiseks. Koondamine:
1. alus:
- keha
- meel
2. sisu: 7 enesearengu teemat
- käitumise jälgimine
- meelte jälgimine
- mõõdukus söömisel-joomisel
- õhtul mitte magada, vaid pingutada vaimselt
- olla ergas ja teada, mida pooldada, mida vältida
- arendada endas tõelise vabaduse algeid (olla rõõmus jne)
- usinalt kuulata juhiseid, mõelda neist, viia nad ellu
3. tase
- madal
üldine viis maailma näha on frustratsioon. Karma sõltub emotsioonidest, emotsioonid sõltuvad 4 väärkujutlusest, need halvast mõtlemisest, need meelest kui sellisest, mis on ülim reaalsus ja valgustus ega sõltu millestki muust.
- keskmine (4 õiget pingutust)
pingutust vajav tee. Et avardada silmaringi, saavutada meelerahu jne. Pingutus on vajalik negatiivsete jõudude nõrgendamiseks, positiivsete jõudude tugevdamiseks. Inimene mõtleb sansaara halbusest ja sellest, kuidas ületada.
- kõrge (teelkäik, järgmine faas võib saabuda samas elus)
vaimne areng on seotud positiivse teega. 5 tõkke (laiskus, juhiste unustamine, depressioon jne) kaotamine, kasutades 8 püüdlust.
5 kõrgemat teadlikkust: imejõud, inimeste ja jumalate häälte kuulmine lähedal ja kaugel, varasemate elude mäletamine, teiste mõtete teadmine, nägemus olendite surmast ja reinkarnatsioonist.
Läänes on “meel” postulaat:
- subjekt (teadvus), kes tajub, kujutleb, soovib jne, olles funktsionaalselt seotud kehaga
- metafüüsiline substants, mis täidab kõik individuaalsed meeled (vastandub materiaalsele substantsile)
Budistlik psühholoogia: “meel” (mind) ja “meeleolud” (mental events) on vahetult mõistetavad, intuitsiooni kontseptsioonid. Nende erinevus - asja nägemine kuulub meele juurde, selle erijoonte nägemine kuulub meeleolu juurde. Meel on primaaroperatsioon, meeleolu puhul on seos objektiga funktsionaalne (seotud spetsiifiliste funktsioonide kaudu).
Meel on primaarfaktor, meeleolu on kaaskond. Nad eksisteerivad koos 5 funktsiooni kaudu:
- tasemete sarnane: meelevõimed sõltuvad vaimsest hoiakust; kui meel on kiremaailma tasemel, ei saa tekkida vormimaailma ja mittevormimaailma meeleolud, kui meel on vormimaailma tasemel, ei saa tekkida kiremaailma meeleolud
- objektiivse suhte sarnane: meeleolude vahel on sama objektiivsed suhted kui meel
- kvaliteedi sarnane: kui meel sisaldab sinist, sisaldavad meeleolud sinakat
- ajasarnane: meel ja meeleolud tekivad, on, kaovad simultaanselt
- ainesarnane: meeleolu võtab sama kuju mis vaimne hoiak; ühele hoiakule vastab üks meeleolu